Sügis on üks väga ilus aastaaeg??!! Järgnevate piltidega üritan seda ideed ka iseendale maha müüa, kuigi no kuulge: mida ilusat peaks ühe aiaomaniku arust olema selles tohutus sodis, mis puude otsast alla sajab. Vahtralehtede langemise aeg on kena jah, aga kui samal ajal sajab ka kolme suure tamme otsast jupikaupa kurba pruuni prahti alla, siis kaob see punakollane ilu kiiresti pruuni varju. Ja pruun pole kunagi just mu lemmikvärvide hulka kuulunud. Aga ega midagi, kolm neljandikku aastast on need suured puud ikka väga ilusad, võimsad ja struktuursed, nii et tuleb see üks hapu aastaaeg järgneva ilu nimel ära kannatada.
Autumn is a very beautiful season??!! With the following pictures, I’m trying to sell this idea to myself, but listen: how beautiful should one garden owner think it is in this huge mud that rains down from the trees. Falling maple leaves is nice, yes, but if at the same time it also rains piece by piece sad brown debris from the top of three large oaks, then this reddish-yellow beauty quickly disappears into a brown shade. And brown has never been one of my favorite colors. But that’s okay, for three quarters of the year, these big trees are still very beautiful, powerful and structural, so you have to endure this one sour season for the sake of the beauty that follows.
Iseenesest on ju väga kena, kui keegi ka hilissügisel õitseda otsustab, eriti siis, kui enamik mahasadanud lehemassist on juba õnnestunud ära koristada ja aed sõna otseses mõttes veidi korrektsem välja näeb.
In itself, it is very nice if someone decides to bloom in late autumn, especially when most of the fallen leaf mass has already been cleaned up and the garden literally looks a little more correct.
Viimasel pildil on hästi näha hostade sügisvärvid. Eriti uhke on meie suurim hosta Empress Wu, kelle tegelik suurus võrreldes esiplaanil oleva tavamõõdus hostaga selles värvidemängus eriti hästi esile tuleb. Suvised pildid nendest leiad SIIT.
The autumn colors of the hostas are clearly visible in the last picture. Our largest hosta Empress Wu is especially proud, whose actual size compared to the regular-sized hosta in the foreground stands out especially well in this play of colors. You can find summer pictures of them HERE.
Sügis aias on välja toonud ka ühe kena murukõrrelise kasulikkuse: see laik ei kasva ka niitmata väga kõrgeks ja paistab, et tuul viib temast lehed lihtsalt üle. Suudaks ma ta nime nüüd kiiresti tuvastada, külvaks terve aia teda täis ja sügisene lehesadu oleks vaja ainult aia äärest kokku korjata. Kasu oleks määratu…
Autumn in the garden has also brought out one nice benefit of grass grass: this patch doesn’t grow very tall even without mowing, and it looks like the wind just blows the leaves over it. If I could quickly identify his name now, I would sow the whole garden full of him, and the autumn leaves would only need to be collected from the edge of the garden. The benefits would be endless…
Tavaliselt ei taipa selg vastu aeda pildistamas käia. Nüüd tegin selle ära ja tulemus on üllatavalt ilus.
I usually don’t even think of taking pictures with my back against the fence. Now I did it and the result is surprisingly beautiful.
Hoolimata sellest, et mulle sügis ikkagi väga ei meeldi, on see minu jaoks aias kõige töisem aeg. Kõik oma uued ümberkujundamiste projektid olen enamasti teinud sügiseti. Siis on aega rahulikult teha, kevadel läheb alati kuidagi liiga kiireks ja suvel on muudki teha kui labidaga mässata.
Despite the fact that I still don’t like autumn very much, it is the busiest time for me in the garden. I have mostly done all my new remodeling projects in the fall. Then there is time to take it easy, in the spring it is always somehow too busy and in the summer there is to do else to do but riot with a shovel.
